Lehekülg:Kuninga-jutud Eisen 1906.djvu/95

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

94

tõusnud üles ja keerutanud ilma pääta weel kolm korda mõõgaga ümber, et rätsepp ka pääst ilma jääks; rätsep aga hirwitab woodi all; siis langenud wägimees surnult maha. Rätsepp pannud ta keha woodisse. Pää pannud ka oma paigale. Ise hakanud kannelt mängima.

Warsti pääle seda tulnud kuningas sinna. Kui wägimeest woodis silmanud, mõtelnud ta: „wägimees heitnud magama! Jättis wist weel rätsepa elusse, et tapab mu silma all ära!“ Suur aga olnud ta imestamine, kui näinud, et wägimehe pää enam kehaga koos polnud. Ütelnud rätsepale:

„Wägimehe wõitsid sa ära. Wõida karu ka ära!“

Selle pääle lastud karu sisse. Rätsepp mänginud ikka kannelt. Karu läinud rätsepa juurde ja tahtnud kandle mängimist õppida. Rätsepp ütelnud:

„Ei sa niimoodi wõi kannelt mängida! Sul on pikad kõwerad küüned, need tõmbawad kandle keeled katki. Aga las’ ma sirutan wähe su küüsi!“ Karu olnud nõuus.

Rätsepp tagunud talwa seina wahele, käskinud siis karu oma küüned talwast aetud prao wahele panna. Karu pannud. Äkitselt tõmmanud aga rätsepp talwa seina wahelt ära ja pragu läinud kokku; karu küüned jäänud wahele. Oh seda mölinat ja kisa, mis nüüd karu tõstnud! Pool tundi lasknud rätsepp teda pilli lüüa, siis wast tagunud ta talwa jälle seina wahele ja karu pääsnud ära. Jooksnud kohe wingudes kuninga juurde ega pole enam rätsepa ligigi läinud.

Nüüd hakanud rätsepp kuninga tütart nõudma.

Kuningas pole parata saanud, muud kui andnud. Andnud weel tõlla ja hobused pääle kauba.

Rätsepp hakanud ära minema. Kuningal olnud tütrest kahju. Saatnud karu järele, et karu rätsepa ära murraks ja tütre tagasi tooks.