84
Päewa ajaks tahtnud noormees ennast jälle kiisaks muuta, aga kuninga tütar keelanud ja ütelnud, et seda ei pruugi teha. Noormees aga kartnud kuninga tütre wanemaid; sellepärast ütelnud ta:
„Ma moondan enese sõrmuseks. Pane see sõrmus enese sõrme. Kui isa ja ema küsiwad, kust sa selle said, siis wasta, et joomariistast wee seest leidsin!“
Nõnda noormees teinudgi. Muutnud enese ilusaks kuld sõrmuseks. Kuninga tütar pannud selle omale sõrme.
Päewaajal küsinud kuningas:
„Kust sa selle kuld sõrmuse said?“
Tütar wasta:
„Leidsin jooma riistast, wee seest!“
Kuningas pole muud enam pärinudgi.
Teisel ööl moondanud sõrmus enese jälle ilusaks nooreks meheks. Ta rääkinud:
„Homme tuleb sulle üks wõõras kosja. Aga see on üks petis ja kelm, mitte ristiinimene, waid päris kuriwaim ise. Mind tahab ta kätte saada, sellepärast tahab ta sind kosida. Aga ära sa heida nõuusse!“
Teisel päewal olnud noormees jälle sõrmuseks kuninga tütre sõrmes. — Üks wõõras mees tulnud kuninga juurde ja tahtnud tütart omale kosida, ähwardades, et „kui ei saa, siis sõda tõstan!“ Kuningas pole midagi teadnud wastata. Tütar seisnud aga kõwasti wasta.
Öösel õpetanud jälle noormees ja ütelnud:
„Nüüd annawad su wanemad sulle ka nõuu selle petisele minna, aga ära mine!“
Nii olnudgi. Wõõras tulnud jälle ja lubanud tõesti sõda tõsta, kui ta tütart omale ei saa. Isa ja ema kartnud sõda ja andnud tütrele nõuu, wõõrale mehele minna. Aga et tütar luba minna.
Wõõras saks läinud ähwardades ära.
