Lehekülg:Kuninga-jutud Eisen 1906.djvu/65

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

64

kurwalt kuninga otsa. Kuningas pakkunud süüa, aga neiu ei söönud. Wiimaks kutsunud kuningas tallipoisi enese juurde ja küsinud nõuu, kudas neiut rääkima saaks.

Tallipoiss läinud õhtu järwe äärde. Tahtnud sääl halli wanamehega kokku saada. Aga ei wanameest näha kusagilgi. Kolmanda päewa õhtul tulnud wanamees ometi tallipoisi wasta ja ütelnud: „Mis sa muretsed kuninga tütar tallipoisi ametis!“

Tallipoiss wasta: „Ma muretsen sellepärast, kudas seda neiut rääkima saaksin!“

Wanamees ütlema: „See on üsna hõlpus! Säh, siin on hane sulg. Tõmma sellega kolm korda üle neitsi suu ja lase enesele kolm keppi teha, üks puust, teine hõbedast, kolmas kullast. Nende kolme kepiga löö teda, igaühega üks kord ja küsi temalt, miks ta naeris, kui teda kuninga juurde wiisid!“

Talllpoiss tänanud wanameest hää õpetuse eest. Palunud selle pääle kuninga käest kolm keppi ja läinud kuningaga seltsis neiu juurde. Löönud teist puu kepiga ja küsinud: „Miks sa naersid, kui ma sind kiwi pääl sidusin?“

Neiu wasta: „Ma naersin, et teine naesterahwas lööb teist!“

Tallipoiss kahwatanud lumi-walgeks. Ei kaotanud siisgi julgust. Löönud neiut hõbekepiga ja küsinud: „Miks sa naersid, kui me kuninga juurde läksime?“

Neiu wasta: „Ma naersin, et kuningas istub toas mures ja proua on aias rõõmus!“

Tallipoiss löönud neiut kolmat korda ja küsinud: „Miks naersid, kui kuningas sind nägi?“

Neiu wasta: „Ma naersin, et kuningas mind näkineiu arwas olewat!“

Selle pääle langenud neiu tallipoisi kaela ja tänanud teda ärapäästmise eest nõiduse wäest.

Kuningas jätnud neiu sinna ja läinud aeda prouat otsima. Leidnud proua keeldud rõõmu pidamast.