Lehekülg:Kuninga-jutud Eisen 1906.djvu/41

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

40

kellegile kopikatki. Näed sa, mul on palju rohkem raha!“

Wiimaks läksiwad wennad riidlema selle üle, kas inimene õiguse nimel enam edasi saab wõi walega.

Wanem mend ütles: „Inimene saab walega ja petmisega rohkem raha kui tõega!“

Noorem wasta: „Tõsi aitab igal pool! Wale wiib hädasse!“

Wiimaks leppisiwad sellega, möödaminejate käest küsida, kumb rohkem ilmas aitab, kas wale wõi tõde?“

Natukese aja pärast läks üks mees neist mööda.

Wanem wend kohe küsima: „Kuule külamees: Kumb aitab rohkem, kas wale wõi tõde?“

Külamees wasta: „Eks sa tea, et wale ja pettus walitsemas on!“

Wanem kohe nooremale ütlema: „Kas kuuled nüüd, et wale ja pettus peremees on. Mina olen sind wõitnud. Sina pead oma rahakoti minule andma!“

Noorem wend ei tahtnud anda, aga wanem wend wõttis wägisi ära. Tahtis nooremat wenda ennastki ära tappa. Noorem wend hakas paluma. Wanem wend jättis küll noorema wenna elama, aga pistis ta silmad pääst wälja. Jättis noorema wenna kiwi otsa istuma ja läks oma teed.

Noorem wend istus kiwi otsas ja kurtis oma wiletsust. Ei teadnud pimedast pääst kuhukile minna.

Ühel päewal kuulis noorem wend kedagi säält mööda minewat. Hakas paluma, et wõõras ta juurde tuleks.

Wõõras tuli pimeda juurde. Kohe küsima: „Mis sul tarwis?“

Pime wasta: „Anna minu silmadele rohtu!“

Wõõras jälle: „Rohtu ei ole mul anda, aga hääd nõuu wõin ma anda. Säh, pane need wiisud jalga. Need wiiwad sind hallikale. Sääl pese silmi: Küll siis walu ära kaob!“