Lehekülg:Kuninga-jutud Eisen 1906.djvu/38

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

37

Nüüd läinud nad kuninga juurde. Kuningal olnud wäga suur rõõm. Langenud rõõmu pärast poisile ja tütrele kaela. Ütelnud poisile: „Et sa mu tütre oled nõidusest päästnud, annan ma ta sulle naeseks! Sa wõid minu asemele kuningaks saada. Poega mul ju ei ole. Poeg oli, aga kadus 14 aasta eest ära nagu tina tuhka!“

Selle pääle peetud nii toredad pulmad kui sarnasid wähe on nähtud. Pärast pulme annud kuningas walitsuse wäimehe kätte.

Kuningaks saades unustanud noormees endise sõbra härja hoopis ära. Aasta pärast sündinud kuninga prouale kaksikud. Nüüd tulnud uuel kuningale härg meelde. Läinud kohe sinna kohta linna taha, kuhu härg maha jäänud. Sinna saades näinud, et härg maa sisse wajunud. Ainult sarwed ja selgroo ots olnud weel näha.

Härg ütelnud kuningale: „Mind on raske siit wälja aidata. Tahad sa, wõid mind ometigi aidata.“

Kuningas lubanud.

Härg ütlema: „Muidu ei saa sa mind aidata, kui wõta oma kaks last jalgu pidi kinni ja tõmma mõlemaid nii palju lõhki, et weri wälja tuleb! Laste werega wõia mu selga ja sarwi. Siis pääsen siit wälja!“

Küll olnud kuningal raske oma lapsi lõhki kiskuda. Siiski wõtnud kuningas lapsed, wiinud iseäralikku tuppa ja kiskunud mõlemaid nii palju lõhki, et weri wälja tulnud. Selle werega läinud härja juurde. Wõidnud härja selgroodu ja sarwi.

Waewalt saanud kuningas wõidmisega walmis, kui ju härg maa seest wäljas olnud ja inimeseks saanud. Härjast inimene rääkinud nüüd, et tema selle kuninga poeg alla, kelle tütre mees enesele naeseks saanud. Tänanud õemeest südamest selle eest,