30
ligidale sõiduriista maha wajuda, pani kokku, läks linna teenistust otsima. Ei julgenud isa juurde enam tagasi minna.
Sai kingissepa õpipoisiks. Oma sõiduriista mässis lina sisse. Pani hoolega warjule, et keegi et näeks.
Ühel päewal läks kuninga poeg kingissepa pojaga linna käima. Nägi linna serwas suure torni. Torn oli õige kõrge. Ülemistel akendel oliwad raudtrellid ees.
Kuninga poeg hakkas pärima, mis torn see on. Kingissepa poeg rääkis, et selles tornis kuningas oma tütart wangis pidada. Isa tahta tütart sellele mehele panna, keda tütar ei tahta.
Kuninga pojal kohe kange himu südames kuninga tütart waatama minna. Tõusis öösi tasakesi üles, wõttis lendamise wärgi, läks torni juurde. Tegi lahti, astus sisse, lendas torni akna alla. Koputas tasakesi akna pääle.
Kuninga tütar tegi akna lahti. Hakkas rääkima. Kaebas oma wangipõlwe. Kuninga poeg trööstis kuninga tütart. Lubas teise õhtu jälle waatama tulla.
Kuninga tütar rääkis, et isa teda sundida ühele wanale kuningale mehele minema. Tema ei tahta aga seda. Wägew nõid käia teda iga päew kiusamas. Sundida isale järele andma.
Teisel õbtul läks kuninga poeg jällegi kuninga tütart waatama. Kuninga tütar istus akna all ja kaebas nuttes oma häda.
Kuninga poeg lubas nõuu otsida, kudas teda wangipõlwest päästa.
Nii käis kuninga poeg seda kuninga tütart mõnda aega trööstimas.
Ühel päewal nägi aga nõid kuninga tütre juurde tulles akna pääl tolmusid jälgi. Küsis kohe, kust need jäljed sinna saanud. Kuninga tütar kogeldas. Sest sai nõid aru, et keegi kuninga tütart waatamas käinud.
