Lehekülg:Kui Anija mehed Tallinnas käisid Vilde 1903.djvu/369

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

368

„Leena, ma oleksin sinu mehena nõuus, et sa oma lapse jälle tagasi päriksid. Ma tahaksin talle isaks olla. Ma wõin ju arwata, kui wäga sa tema järele igatsed.“

„Sa eksid, sõber! Ma suudan oma last unustada, sest et see minu Mati laps polnud. Teda ei suuda ma aga mitte unustada.“

Huber surus tugewaste ta kätt.

„Ma wõtan oma pakkumise tagasi. Jääme oma surnutele truuks, kuni iganes jõuame.“