— 61 —
sest mõndagi wõib ju olla, mis ühele tuttaw ja suuremale hulgale ometigi hoopis tundmata. Wiedemanni ütluse wasta räägib aga teine mõjuwam põhjus. Kui puuk ainult Jaani öösel oma tööd teeks, kui suureks wõiks ta tegewus siis kaswada? Ütleme, puuk imeks Jaani öösel ka kas saja lehma udarad tühjaks, suurt warandust ei jõuaks ta oma peremehele ometi mitte muretseda, olgu küll, et peremees selle korra hea piima saagi saab. Peremees piaks jälle järgmiseni Jaanipäewani ootama enne kui niisamasugune õnnistus uuesti ta talusse tuleks. Aasta otsa piaks puuk aga laudil magama ja sööks aasta jooksul palju enam ära kui ta Jaani öösel oma peremehele toob. Seega oleks puuk oma peremehelegi kahjulik elukas, neist aga poleks rääkidagi, kelle lehmi ta käib imemas. Minu arwates ei olnud muistne mees nii rumal, et enesele niisugust kahjulikku waimu oleks hakanud muretsema.
Wõib olla, et mõistame seda wiisi Wiedemanni ütlust õieti, kui oletame, et puuk iseäranis hea meelega Jaani öösel lehmade udaraid käib tühjaks imemas, aga ka muil päiwil sedasama toimetab, ilma et Jaani ööse järele aastaks magama läheks. Niisuguse seletuse wasta ei oleks wist midagi ütelda.
Kes enesele puugi muretseb, see muretseb ikka ses mõttes, et puuki wõeraste lehmade piima imema saata. Olgu ka, et mõnel puugi peremehel wõi parem perenaisel tööd küllalt oli, nii palju
