— 60 —
teod osaks saanud olewat, mis kaugelt üle puugi wõimu piiri ulatawad[1].
Algupäraliselt tähendab puuk kärnkonna, aga ka üht tõugu täid, siis enam üleüldiselt elukat, kes palju sööb, õigem kõhu liig täis sööb, nii et tihti üteldakse: „Täis nagu puuk!“ Peäle selle on wana rahwas puugi nimeks annud ühele waimule, kes enese täis imeb. Waim puuk nimelt toob oma peremehele ehk perenaisele piima ja wõid, on seega salaline piima ja wõi tooja loomuwastalisel teel. Kõik muu wara wedamine ei puudu enam puugi tegewusesse. Seda on Holzmayer üsna õieti ära mõistnud, tähendades, et puuk muidu tulihänna sarnane on, aga et ta tegewus ainult piima talitusesse käib. Wiedemann selle wasta ei tee mingisugust wahet puugi ega tulihänna wahel, waid laseb puukigi tulihänna töösid toimetada.
Wiedemann laseb puuki lehma piima imeda ja seda oma peremehele kätte muretseda, aga see sünnib ainult Jaanipäewa öösel. Siin ei wõi mina Wiedemanni arwamisega ennast ühendada, esiteks sellepärast mitte, et ma niisugusest puugi tegewusest ainult Jaani öösel midagi ei ole kuulnud ega selle kohta kusagil tähendust leidnud. Seda aga ei tule muidugi mõjuwaks põhjuseks lugeda,
- ↑ Kura piiskop Paul Einhorn nimetab oma 1636 kirjutanud raamatus puuki Lätlaste waimuks. Nagu näha, ei tähenda see muud kui et Lätlasedki puugi sisse usuwad. Ja see usk on Lätlastel praegugi, nagu ma järele kuulanud, niisama hästi olemas nagu meie rahwal.
