— 27 —
mistatakse ka neljapäewa õhtul tulihända. Üks neljapäew ei mõju aga niisuguse tähtsa eluka walmissaamiseks: kolm neljapäewa õhtut piab tulihänna kallal tööd tehtama. Mõnes kohas on elukale koguni alles neljanda neljapäewa õhtul hing sisse tulnud.
Kust sai aga tulihänd hinge? Ei kellegi muu kui wanapagana käest. Kõigist tulihänna juttudest ei paista seda selgesti wälja, et just wanapagan tulihännale hinge annab. Tähtsamad tulihänna jutud tõendawad seda ometi selgesti. Puudub sellekohaline tähendus nii mitmes muus jutus, siis ei tähenda see muud, kui et kauba tegemine wanapaganaga tulihänna hinge pärast tuttawana asjana jutustamata on jäetud.
Kudas saadi aga wanapaganaga kokku? Üsna hõlpsasti. Tawalisesti wanakoll koju ei tulnud, waid teda pidi otsima mindama. Siiski mitte põrgust. Nii suurt waewa wanapagan tulihänna tegija käest ei nõudnud. Wanapagan tuli meistrile nii ütelda poole tee peal wasta.
Tulihänna tegijal ei olnud muud tarwis kui ülemal nimetatud ajal ristteele minna ja seal wilistada. Ja platsis oligi wanapagan tulihännale hinge andmas. Mõni kord nõudis wanapagan, et teda iga neljapäewa õhtu kolm nädalit järge mööda pidi ristteele kutsutama, teine kord leppis aga wana õelus sellega, et wiimasel neljapäewal tuli ja tulihännale elu andis.
Wanapagan oli aga wähä kõrtsmiku laadi
