— 20 —
nud wälja waatama. Näinud: kratt tulnud, 3 meest saba peal. Natukese aega kulunud ära. Juba lennanud kratt meestega jälle tagasi.
Krati peremehed piawad oma sulasele, kui see ka waim on, ometi peatoidust muretsema. Iseäranis armastawad kratid tangu pudru ja piima, aga ka wärske leiwaga, wõileiwaga lepiwad nad. Kui peremees söögi eest hästi küll hoolt ei pia ehk söögiga krattisid petab, maksawad kratid seda hirmsasti kätte. Üleüldse tuntakse lugu, mis jutustab, kudas peremehe poiss krati pudru laudil ära sõi ja solki asemele pani. Kratid wihastasiwad selle teo üle nõnda, et nad peremehe maja kohe põlema paniwad. Hiiu maal jälle pidi peremees kratile iga päew wõileiba andma. Lõikuse ajal suure rutuga korra unustas peremees wõileiba andmata. Kratt pahandas. Kui peremees wilja parsile pani, wiskas kratt kõik wihud parsilt maha. Teisel peremehel rõhub tulihänd kogemata söömata jätmise pärast aampalgi katki.
Russwurm teab rääkida,[1] et Wormsis korra kratt mehele sulaseks heitnud ja enesele igapäew wärsket leiba palgaks nõudnud. Kratt teinud enam tööd kui 4 meest ühte kokku ja saanud iga homiku wärske leiwa tüki. Nii läinud lugu pool aastat. Wiimaks kaebanud perenaene naabri naesele, et igapäewase leiwa tegemisega palju tüli olla. Naabri naene kohe õpetama: „Niisuta wana leib ja tee
- ↑ Eibofolke, 375.
