— 14 —
Muist tähtsamatest hallikatest tulihänna kohta piame J. Holzmayeri Õpetatud Eesti Seltsi „toimetamiste“ hulgas 1872 ilmunud „Osiliana“ nimetama; ka mõnes muus „toimetamises“ ja „aruandes“ näeme tulihänna kohta ühe ja teise tähenduse.
Oma jao mõnusat materjali tulihänna kohta pakub niisama Wiedemanni suur raamat „Eestlaste sisemisest ja wälimisest elust“ (Aus dem inneren und äußeren Leben der Esten) 1876, kuna Castreni „Finnische Mythologie“ 1853 wähemaks leiuhallikaks jäeb. Imeks tuleb panna, et J. Truusmann oma raamatus (Введеніе христіанства въ Лифляндіи 1884) rahwa usku pikemalt seletades tulihänna osaks ruumi peaaegu sugugi ei ole kinkinud.
Muidu leiame weel ühes ja teises kirjas tulihänna kohta lühikesi tähendusi, aga see wiiks meid liig kaugele, kui siin kõigi nimesid hakaksime üles lugema. Saagu sest.
Peale trükitud materjali seisis mull tarwitamiseks weel hulk käsikirjalist materjali M. J. Eiseni korjandusest.
Selle materjali üleskirjutamiseks on tööd teinud: O. Hintzenberg, J. Freimann, J. Neublau, D. Pruhl, J. Tamm, D. Roosipuu, E. Kitzberg, H. Maasen, O. Schantz, J. A. Weltmann, J. Kangur, J. Täht, M. Siipsen, P. Kanger, T. Lepp-Wiikmann, P. Rootslane, J. Karu,
