— 100 —
12.
Tont linaseemnetest kuhja tegemas.
H. Põder Wiljandist.
Korra läinud üks peremees Riiga. Riias näinud mees ühes kohas nööri sees wana luua kontsu ja wanu wihtasid. Mees kohe küsima: „Mis asjad need on?“
Mehele wastatud: „Need on tondid. Kui sa ühe enesele ostad, saad nii palju raha, kui ise iganes tahad!“
Mehel kohe himu üht enesele osta. Saanud kaubale. Wõtnud ühe luua kontsu enesele.
Koju minnes arwanud mees aga kaupa pettuseks. Wisanud luua kontsu kraawi. Ütelnud: „Mis ma närust koju wean!“
Enne kui mees aru saanud, olnud luua konts wankres tagasi. Mees wisanud uuesti kraawi. Uuesti wankresse tagasi. Nii sündinud mitu korda.
Wiimaks jätnud mees luua kontsu rahule. Sõitnud koju, heitnud magama. Ööse tulnud aga ostetud elukas mehe juurde ja küsinud tööd.
Mees ütelnud pool uniselt: „Mine, tee õue puhtaks! Pane sõnik sia lauta!“
Mindud homiku sigu söötma. Ei pääse lauda ligigi! Siad kõik sõniku alla maetud. Tarwis enne hoolega kaewada, enne kui sigade juurde pääseb.
Nüüd alles tulnud mehele meelde, et ta Riiast luua kontsu kaasa toonud ja et see temalt ööse tööd küsinud.
