14
herra Jostson, näete meie Baltimaad wist esimest korda, ja Teile saab siin mõndagi silma puutuma, mis Teid imestama ja wõõrastama paneb. See maa pole weel rahwarikas ja ometi ei jäksa ta oma loomulisi peremehi, Saksa mõisnikkusid enam õieti toita. Edust pole juttugi — meie kiratseme ja kängume. Kust see tuleb? Kõik sellest, et ainsalt walitsew ja juhataw wõim meie, germanlaste, käest ära wõetakse. See maa õitses ja oli kuulus, kuna meil siin weel eeskujuline Saksa aadeli-wabariik oli. Nüüd aga rõhub meid wäljaspoolt toores, mõistmata wõim ja kodus puuduwad meil kõlblikud, arukad ja wirgad töölised.“
„Mina olen kuulnud, et selle maa pärisrahwaid, eestlasi ja lätlasi, suures Wene riigis kõige paremate tööliste sekka loetakse,“ heitis Jostson wahele.
„Teie tarwitate sõna „pärisrahwas“ ekslikus mõttes,“ õiendas parun. „Meie, saksad, oleme siin niisama pärisrahwas, sest meie elame siin juba seitsesada aastat… Aga olgu pääle — need nõnda nimetatud pärismaalased on igapidi madalamat tõugu inimesed, iseseiswale haridusetööle kõlbmatad poolmetsikud ja loomu poolest orjad. Meie, saksad, oleme neid nii kaugele harinud, et neist wähemasti kõlblikud orjad on saanud. Selles piiris wõib küll ütelda, et neil ka oma jagu häid omadusi on. Paari aasta eest suri minu wana kutsar Jüri, kes mind ja minu isa kuuskümmend aastat truuwilt oli teeninud. Keegi rikkaks saanud sugulane pakkus temale mitmel korral palju paremat kohta, aga Jüri wastas loomukindlalt: „Ei, sina pole kellegi saks ja omasugust ma teenima ei hakka; saksateenistus on ikka auus teenistus!“… Kus sarnaseid inimesepärlid weel olemas on, sääl ei wõi weel ütelda, et terwe rahwas hukka on läinud. Aga praegustel oludel peab ta hukka minema, nagu hää koer, kes oma õige peremehe juurest ära jookseb.“
„Missugustest märkidest näete Teie, et see rahwas hukka minemas on?“ küsis ameriklane.
„Oo, neid märkisid wõite iga sammu pääl näha. Ma ei taha pikemalt harutada, kuda rahwa mõistus ja tööjõud wähenewad, kuna ülbus, laiskus, joomine ja kuritööd kaswawad. Teie pruugite ainult natuke aega selle
