Lehekülg:Kohtupäev. Talvik 1937.djvu/52

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

AABEL JA KAIN

Mis võikalt kriiskav lauluviis
lõi kilama mu kõrvas?
Mu meeles muistne ohvrihiis,
kus veli velle mõrvas.
Miks õitses ühe ohvriand
ja suitsu sompus teine?
Eks olnud Kainil valmis pand
niisama magus eine?
Kui kajas üle maa ja vee:
„Õnn pole kink, vaid õigus,“
siis leidis kuri meisse tee
ka igas leivalõigus.

57