Lehekülg:Kogutud teosed VII Liiv 1934.djvu/18

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Härdaks läks mu süda:

Ei, veel ei ole sa üksinda maailmas. Veel on looduses elavaid olevusi, kes unustatuid, mahajäetuid aitama tulevad. Kes omasarnast ei unusta. Veel on!