Lehekülg:Kogutud teosed VII Liiv 1934.djvu/105

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


13.

Jääaeg jääb kauaks. Inimeste vaimu ja surematuse pundar kasvab ju nõnda suureks, et enam kuidagi kõike ei jõua kanda.

24. sept. 1910.

14.

Inimestel kui tuhandeks aastateks aim pääst. Nad kui magavad.

Ja kui nad ärkavad, siis tapavad nad need ära, kes neid äratanud.

30. sept. 1910.

15.

… Korda seada? Mina ei tea, miks keegi keedetud ube maha külib — küll nähes, et nad ei idane?


16.

… naisõiguslased.

Kui see noorest magusast mokast tuleb, võib ta õige armas kuulda olla. Aga nüüd õigustest rääkida, mida keegi enam ei rikugi!


17.

Kui sa tahad olla, siis mina ka. Kui sa tahad teise omast enam olla, kui sa oled, siis mina selleks enese ennast ei anna, ole ka kes sa oled, ole kui suur ka oled.


105