Lehekülg:Kogutud teosed VII Liiv 1934.djvu/100

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

MIDAGI EI LÄHE KAOTSI.

Nurjaläinud tundelauludest saavad hääd tundejutud, luulejutud; nurjaläinud armastusest hääd laulud.

Midagi ei lähe kaotsi.

Vaja ainult halb luuletaja olla, et hää jutukirjanikuna — sinna ta ju veab — ärgata. Vaja ainult kord õnnetult armastada, et kõige ülemasse tõusta, suureks laulikuks saada. Jõudude värskenemine igal pool.

Ja kes seda kumbagi ei või, ei luuletada ega juttu kirjutada, küll aga — südant kaotada, — sellest kõneldakse: Ta, mees, kannatab…

Ja see on ka ometi tasu!…

Kaotsi ei lähe midagi.

Jah, aga kes luuletada ega luules läbi kukkuda, armastada ega armastuses läbi kukkuda ei või —

Ah, kes seda nüüd ei või?

Midagi ei lähe ju kaotsi…


100