saada oli. Et ta ilma eesmärgita on õppinud, ta rahutus teda ühelegi kindlale ametile valmistada ei lase, siis on ta kui kõige ilusa ja liigutava sõber kirjameheks hakanud. Kuulsus on magus unistada, ehk tuleb ka õnnelik juhtumine appi üht tähtsat kirjatööd teha. Kui korda läheks ühtainsat tähtsat mõtet leida? Suuri kuulsaid töid on olemas, millele just üksainus lehekülg tähtsuse on annud. Kui korda läheks niisugust lehekülge kirjutada? Sinna juurde tuleb armastus, himu oma kodumaa ja rahva hariduseks tööd teha — võib olla, esimene selge siht. Aga ikka raskemaks läheb elu, ikka suuremaks kasvab kasuta töökoorem: käsikirjad ajalehtedele jõuavad vaevalt nii palju sisse tuua, et korteri eest maksa. Mitmesugused tundmused, teadused ja tähelepanekud jätavad oma jälgi: Jaan hakkab iga asja pääle ümberpöördult vaatama, ta räägib ja arvab harilikkude arvamiste vastu. Unistajast saab inimeste vihkaja.
Inimeste vihkaja ei taha ega ihalda midagi oma kaasinimestelt. Ta tahab teiste kiuste üksi seista. Üht asja ihaldab ta siiski ometi — armastust. — Ka see tundmus ei jää talle võõraks, endiste hädade suurendajaks tuleb ka see. Aastate pikkused puudustega võitlemised ja tundmused halvastavad keha ja vaimu — üksi õnnelik juhtumine võib päästa. Oh et see ju rutemini tuleks!
Juba on puudus nii kaugel, et ta talvel nädalate kaupa külmas toas peab tööd tegema. Kahvatanud paletel tulevad ilusad heledad punased rattad nähtavale, keha on lõtv, tumedatest kustuvatest silmadest paistavad surmamärgid.
Jaan ootab õnnelikku juhtumist…
131
