— 75 —
ole tarwis kellegile hääd sõna anda! Juh-hei, juh-hei, juh-hei-hopsassa!“ Nende mõttetega tõstis naesuke jalga tantsu joonele, unustas kogemata munawaka, mis pää peal seisis, ja oli rõõmu pärast otsekui joobnud. Kui ta nüüd parajalt tantsides: juh-hei, hopsassa hõiskas, tõstis ta hüpates käe ülesse, aga, oh häda! käsi puutus muna korwikese külge, et korw pääst maha ja munad pihuks ja puruks kukkusiwad. Sellega langes loodetud rikkus, auusa prouaga tükis munade puru ja rooja sisse maha, ja pisara pillike lõpetas juh-hei ja hopsassa! otsa.
Kolmaskümnesesimene peatükk.
Kuda Kilplas üks pikk worst tehti ja seda ei wõinud keeta.
Ühel Kilplasel oli tubli siga, seda tahtis ta sügise nuumale panna ja enne jõulu tappa. Siga oli ühe teise mehe wiljaküüni peasnud ja sõi loodud himu järgi, mis Maakeele nälg kutsutakse, kauni osa kaeru ja otre wõerast küünist. See Kilplane, kellele räägitud kahju oli juhtunud, wõttis sea kõrwa pidi kinni, wiis teda ühe kõrgetarkliku auulise kogukonna kohtu ette, ja kaebas seal awalikult sea süüdi. Kogukonna kohus kutsus nõuuisandad kokku ja need oliwad ühelmeelel kohtu otsuseks annud: siga peab mehele wargust ära tasuma ja elust surma minema. Peale selle, kui kõrges-hädaspiinalikus kaela kohtus: häda! oli kisendatud, ja kepp sea üle katki murtud[1], sai siga sedamaid kohtumõistmise otsust mööda elust surma wiidud, siis langes kõik tema wara ja pärandus, liha, nahk, harjatsed ja karwad, kohtumõistjatele söögiks. Sest ja sellepärast, et siga söömise himu pärast elu oli kautanud, pidi ta õigust mööda sedasama sugust nuhtlust leidma ja teis-
- ↑ Neis kohtades, kus weel surma kohut ühe kurjategija üle mõistetakse saab, kui kohtu otsus oli kuulutatud, üks weike kepike üle huka mõistetud inimese pää katki murtud, otsekui täheks, et süüdlase elu ka katki murtakse.
