— 50 —
aja pärast küsis meie isand ühe mehe käest: „Kas see on ka seesama lawalaud, kas peal harilikul kombel walitsejad isandad istuwad?“ „Jah on,“ anti temale wastuseks. „Kuis olen ma kogemata nõnda osawalt seda õiget lawalauda leidnud!“ ütles kogukonna pääwanem. „Ma usun, lawa on kohe mind ära tunnud, et ma Kilpla kogukonna pääwanem olen.“ — Kui ta kaua lawal oli istunud ja tugewasti higistanud, astus sauna peremees tema ligemale ja küsis: „Hää sõber, kas pesite juba pead ja lasite oma keha wihaga nühkida? Kui ei mitte, siis tahan lehelist tuua ja teid puhtaks pesta.“ Kogukonna pääwanem, kes sügawa mõtede koorma all oli higistanud, kostis: „Armas saunaperemees, ma ei tea seda tõeste mitte ütelda, kas ma olen pestud, wõi weel alles pesemata. Sest ühel meie sugusel mehel on wäga palja arwamisi, mõtlemisi ja nõuupidamisi, et terwe kogukonna tulu kuskil kahju ei leiaks, ja kohtu seadused ja õiguse otsused parajal korral käiwad ja igapidi edasi jooksewad et meie neis asjus midagi süüdi ei leiaks. Ja iseäranis mul, kes selle peale pean arwama ja mõtlema, kuda ma kuningale osawat wastust pean andma. Sest pane tähele, mis ma ütlen: mina olen kogukonna pääwanem Kilplas.“ Kui linna mehed seda kuulsiwad, hakkasiwad nemad kõik ühest suust suure healega naerma, ja lasksiwad teda siis tema auu pärast ka weel ühe hää tüki peale kauba lawal higistada et nahk aga tolmas.
Kaheksasteistkümnes peatükk.
Kuda kogukonna pääwanem oma emandale uue kasuka ostab ja mis seal juures sünnib.
Meie armuline pääwanema emand ei olnud mitte äraunustanud lubatud kasuka ostmist isandale sagedasti meeletuletada, kuda õigus oli. Ja kogukonna pääwanema isanda meeles tahtis õiguseks näidata, et tema, keda õiguse kaswatajaks ja kosutajaks oli seatud, tõutust pidi täitma ja oma
