— 18 —
koos läksiwad. Aga mehed pidiwad mõnda noomitust naeste suust kuulma, kes nende pika ära olemise ajal wäga targaks ja osawaks oliwad läinud, iseäranis noomisiwad naesed neid: wirkuse ja tulise olemisega kõik jälle hääks teha ja korrale seada, mis seni kodu tegemata oli jäänud. Mehed lubasiwad jõudu mööda kõik naeste soowimised täita. Selle peale astusiwad Kilplased nõuupidamisele kokku: Mis kõige parem selle wastu oleks, et wõerad isandad neid edespidi mitte kui tänini kodust ära ei meelitaks ja ära ei kutsuks, waid igamees rahul oma talusse jääks ja enda asju wõiks toimetada? — Aga et päew juba lõpema kipus ja nimetut asja nõuupidamine wäga suur näitas, sellepärast wõeti ühemeelelisel arwus ette, asja teiseks päewaks jätta, kus unest karastatud waimud osawamalt suurt toimetust wõisiwad läbi arwata. Kui nüüd Kilplased targa jutudega, mis magusam ja armsam kui mesi, ja iseäranis pidude sööma laual kenam kui kuld ja hõbe on, niisamuti ka söögi ja joogiga (aga mitte enam kui tarwis, sest targad ei ole kusgil üleliigsed kui halbid) ennast täielikult oliwad rõõmustanud, lahkusiwad nemad ühest ära, ja läks igaüks oma koju. Need, kes kauem ei tahtnud walwada, pugesiwad sängi puhkama, keha ja waimu tulewa pääwa töö wastu karastama. — Wäga kahju, et nende unenägudest öösel midagi pikemalt ei wõi rääkida, aga seda ma tean, et niisuguste tarkade unenäus sagedasti enam tarkust leida on kui ühel meie sugusel ärksal kombel.
Wiies peatükk.
Kuda targad Kilplased nõuupidasiwad ja wiimaks ühelmeelel hääks kiitsiwad halpliku kombeid endale wõtta.
Teisel pääwal läksiwad targad mehed nõuupidama, küla wainule pärnade alla, kus nende harilik kokku tulemise ja nõuupidamise paik oli, kui midagi häda suwe ajal nõuu tarwitas. Talwisel ajal oli nõuupidamise koda ja kõrts ikka üks maja
