— 45 —
nud: ta oli ju perekonna ainus toitja! Mis oleks põdewast emast ja kolmest alaealisest lapsest saanud! Ja kui Wäljaotsa Mart kahe aasta eest mõisa wiinawabrikus, laelt alla kukkudes, reieluu murdis, pöörles ja karjus ta kaks nädalit ka siin saunas, sääl wiletsas õlekoikus, kuni ta hirmsa waluga oma näljatse, ahastawa perekonna keskel hinge heitis, sest et puudulise abi pärast põletik reide lõi.
Paar kuud pärast isa surma sündis Wäljaotsa Kaiele weel üks tütrekene. See oli juba seitsmes laps, kelle ta ilmale tõi. Kui mitte muu wara, siis ometi lasterikkuse poolest laotab taewas raiskawat õnnistust popsipaaride pääle. Nelja last nägi Kai elawate seas, kolm on siit urtsikust wiletsate kirstukeste sees, mida isa ise laenatud lauakestest kokku kopsis, surnuaiale weetud. Nad suriwad nagu waeste inimeste lapsed surewad. Neil puudus ema hool, sest ema käis igapäewase paluka eest tööl. Üks neist kukkus kodus ema äraolekul keewa wee patta, milles
