— 348 —
Keskmine poeg poos enese wiinahulluses üles ja kolmas, kuulsam hobusewaras kolmes kihelkonnas, istub praegu raske kaebtuse all trellide taga.
Et wanamees, kelle liikmed wiinatõbe käes lõdisesiwad, kelle amuli rippuw suu ila jooksis, enam mingit tööd ei suudnud teha, siis elas ja jõi ta ainult sellest, mis Kaarel talle oma saagist jagas; kuid seda peab poja auuks juurde lisama, et ta tema eest jõudu mööda hoolt kandis. Wanamees elas sest saadik, kui ta oma wiletsa sauna-torbiku käest ära pidanud andma, ühe kehwa renditaluniku juures, kuhu poeg talle ülespidamist muretses.
Poega neades ja sõimates, tuli Krati Peeter Jaani juurde. Ta oli wõimatu suur, jämeda kerega, tugewate liigetega wõllanägu, aga wiinakatku läbi lohakile ja töllakile wajunud nagu lagunew, kokku langew hoone.
„No, kuhu siis minu poja-narakas jäi?“ algas ta sülgades oma pärimist. „Ta seahing jätab oma wana
