— 329 —
ise kombega nii harjunud, et kellegil meeldegi ei tulewat seda imeks panna wõi suuremat hukka mõista. Kaebealuse armukesele oodataw karistus ta isa poolt ei olla siis poissi mitte liiasti kohutada wõinud; niisama wähe teadnud Jaan Wapper palju karta, et neiu hää nimi, auusus ja woorus wäikese saladuse ilmsikssaamise läbi mingit plekki wõiks saada, sest et, nagu öeldud, öösiste külaliste wastuwõtmine noorte neiude poolt üleüldine rahwapruuk on, mida igal pool sallitakse, muidugi ka külatüdrukute wanemate poolt. Prokuror seletas asjaseisu, nii palju kui ta Jaan Wapperi kohta käiwat, weel hoopis tumedaks ja kahtlaseks; ta soowitas, et kaebealust lähemate tunnistuste nõuutamiseks ja asja edasiuurimiseks weel ülekuulamise alla wangi jäetaks.
Adwokat astus oma kolme kaitse-aluse, iseäranis Jaan Wapperi eest, soojal sõnal ja suure südidusega wälja. Kahe esimese wastu ette toodud tunnistuste kohta tähendas ta, et need nende hukkamõistmiseks weel sugugi ei ulatada, sest et nad algu-
