— 312 —
Lehe-kuu päikene piilub uudishimuliste kiirtega kohtu-saali kõrgetest aknatest sisse. Ta otsib tumedas, paksu, rõske higi-õhuga täidetud ruumis hoolega helkjamaid paikasid ja asju, et nende pääl oma rõõmust, kelmikat mängu pidada. Koonal kiireid paneb kullatud kohtukulli laua pääl siretama, meelitab pahemal käel seiswa kitsa puldi pääl olewast õigeusu ristist ja kullatud kaantega piiblist sädemeid; lai wool ujub kohtulaua purpurise katte üle, teda weripunaselt õhetama pannes. Kaks jämedat walgusewõlwi, milles tolmu- ja aurukibemed nagu kihulaste pered suruwad, ulatab siis weel päältkuulajate täidetud ruumist wiiliti läbi.
Ringkonna-kohtu kriminal-osakond on istumisi pidamas.
Wahe-aeg.
Kohtu-pristaw tungib päältwaatajate ruumis rahwa seas agaralt ringi, käes hoitawast raamatust tunnistajate ja kaebajate nimesid hüüdes ning siin ja sääl järel pärides, kas kaebaja wastasega enne kohtu algamist ei tahaks ära leppida. Kohtu-
