— 304 —
Maja-otsimine lõppes ka tõesti selle tagajärjega, et midagi ei leitud, mitte kopikut rahagi sauna elanikkude juurest ega nende urtsikust.
Sellest hoolimata teadis kreisi-ülema abiline enesel kahtluse-põhjuseid nii palju olewat, et ta Jaan Wapperi oma wangiks seletas. Ta käskis teda kohe wallamajasse wiia.
Jaani üle oli pikaldase maja-otsimise ajal iseäraline külm, ühtlane tuimus heitnud. Ta wõttis ametniku otsuse rahuga wastu. Waene eit aga hakkas suure häälega karjuma. Kui poeg urjädniku ja kümniku wahel saunast wälja hakkas minema, asus Kai ta käewarrest kinni ja püüdis teda ahastawal nuuksumisel tagasi rebida.
„Sind wiiakse wangi, — poeg, sind wiiakse wangi!“ hulgus ta. „Mis peab meist waestest nüüd saama — lastest ja minust!… Auulik kohus, teie ei tohi minu poega wangi wiia — ta on meie toitja! Meil ei ole palukest leiba kodus, ei kopikut raha — meie sureme nälga…“
