Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
— 299 —
„Ei.“
„Miks mitte?“
„Mis see oleks aidanud?“
„Aga kas sa ei tahtnud haawa lasta kinni siduda?“
„Arwasin, et pole suurem asi… Lasksin kodu kinni siduda.“
„Kas sina haawa kinni sidusid?“ pööras ametnik ema poole.
„Mina jah, kõrge kohus, mina ise.“
„Kunas see oli?“
„Püh — mitte! — laupäewa öösel.“
„Öösel? Su poeg ütles õhtul.“
„Auuwäärt kahus — ma ei mälesta enam hästi; mul on nii segane, piinatud pää — ma ei mälesta eilast päewa enam… Ööse wõi õhtu — see ju ükspuhas; ma tean aga, et pime oli ja et ma haawa nartsuga kinni sidusin…“
„Teie waletate mõlemad!“ hüüdis noor ülekuulaja järsult ja käredalt. „Ma tean juba kõik — pange seda tähele!… Ma wõin sulle, Jaan Wapper, öelda, kuda ja kunas sa oma haawa said: kaupmees Leegi
