Lehekülg:Külmale maale.djvu/135

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 133 —

jällegi wahet pidas, enne kui ta sõna leidis. Ta astus tüdrukule sammu lähemale.

„Kas sind keegi kodust minu järele saatis?“ küsis ta.

„Ei.“

„Mis sa siit siis tahad?“

„Ma tulin teile meelde tuletama, et teil käsk oli Mädasoo Mihkli ja Joosti sauna läbi otsida, mitte seda maja siin… Siit te’ ka wist midagi ei leia…“

Wirgu peremehe suu oli lahti, liikus ka paar korda, aga sõna ei tulnud kuuldawale. Pärani lahti olid ka ta terasekarwa silmad. Ta astus tütrele weel sammu ligemale, siis weel sammu. Anni aga jäi paigale. Ta wahtis isale silma ja lisas juurde:

„Ma ei saa aru, miks sa käsust mööda läksid ja tee kõweraks tegid. Mädasoo ja Joosti on ju hoopis teises küljes. Sa ju muidu asjata tööd ei armasta. Wäljaotsa sauna kippusid aga nii wäga, et käsu ise ära unustasid ja ka teisi enese järel wedasid. Kui nüüd päris wargad haisu ninasse saawad, et otsijad kohe