— 118 —
Mart tõusis üles, tema eesmärgi järele ka Kõwerkael. Mart astus üsna Jaani ette ja wahtis talle kiirgawate silmadega uuriwalt näosse.
„Kas sa suud pead?“
„Seda ma ütlesin juba.“
„Hoia ennast, poiss, hoia, kui sa sõna ei pea! Muidu wõiks midagi juhtuda…“
Juku, wa’ ahw, pööritas kah silmi. „Hoia kurat oma nahka!“ hüüdis ta ja näitas rusikast.
Nõnda lõppes rõõmus koosolek Wäljaotsa saunas. Mõlemad öömajalised, kellel waja oli warsti lõppewat ööpimedust tarwitada, paniwad hobuse ja kotiga wiibimata minema, ilma et emale sängis Jumalagagi oleksiwad öelnud. Muudkui peaaegu tühjad wiinapudelid ja toidu-jätised oliwad mälestuseks lauale jätnud…
Lehtsoo walla kooliõpetaja Aleksander Toots kirjutas mitmele Eesti ajalehele sõnumid, mille eest ta „priieksemplarid“ sai. Ta kirjutas kon-
