I.
Monned Pea-öppetussed, mis tarwis lähtwad tähhele panna.
1.
Peab keik walmistamatta roade järrele saggedaste wadetama, et naad ei lähhä hukka. Mis soolwee sees on, nago lihha, pekki, löhhi kalla, häringid, reimed, torsa kalla n. t. s. nende peäl peab ikka üks ümmargune pohhi kiwwiga tündri sees ollema, et naad mahha wajuwad, ja soolwessi ikka nende ülle käib. Kui agga sant punnane rasw soolwee peäle heidab, siis peab sedda takkudega peält ärrakassitama, ja tündri äred ümberringi hästi pühhitama, et keik mis sant on, ärratulleb.
2) Peawad pu-kanned ikka tündritte peäl ollema, et ühtegi raiska sisse ei lähhä.
3) Keik kuiwatud kallad, mis talwe polle ärrasödud, sago kewwade ühhe puhta linno tiwaga ärrapühhitud, et koi ja ussid neid ärra ei rikku, ja kui sojad ilmad sui tullewad, siis peab neid tündritte ehk pissikeste salwede sisse pantama, pu-pohjad agga kiwwidega peäl, et naad hästi kokko wajuwad. Rootskärid ei lähhä kül ni pea santiks.
4) Keik suitsetud road, nago sinkid, hanne pooled, Merworstid, ja suitsetud löhhi kalla hoitakse keigeparreminne wölwitud ehk teiste honede
