käharad lokid õlgadele, sõitis prints Johann tulist halli täkku tantsitades võitlusväljale, naerdes valjult oma saatjatega ja silmitsedes kogu kuningliku arvustavusega rõdusid ehtivaid iludusi.
Need, kes printsi näos lugesid liiderlikku häbematust, mis segatud äärmise kõrkuse ja ükskõiksusega teiste tundmuste suhtes, ei võinud ometi temas eitada teatud armsust, mis on omane avalikkudele ja loomulikult ilusatele, maksvate viisakusmääruste kohaselt vormitud näojoontele, kuigi nad tunduvad sedavõrt otsekoheste ja ausatena, et nad ei suuda sisemist hingetegevust varjata. Eksides peetakse niisugust näoilmet sagedasti mehiseks otsekohesuseks, kuid ometi oleneb ta liiderliku meele piirita ükskõiksusest ja oma sünni, rikkuse ning mõne muu juhusliku eesõiguse teadvusest, mis ei seisa isikliku väärtusega mingisuguses ühenduses.
Neile, kes sügavamalt ei mõtle (ja neid on sada ühe kohta), olid prints Johanni hiilgav rheno (nahkkrae), kallis soobliga vooderdatud mantel ning tema peenest värvitud kitsenahast saapad ja kuldkannused ühes täku taltsutamise osavusega küllaldaseks teenuseks, et temale võida mürisevalt käsi laksutada.
Lõbusal sõidul ümber võitlusvälja köitis printsi tähelepanu Isaaki auahne püüdega tekitatud ärevus, mis polnud veel vaibunud. Printsi terav silm tundis kohe juudi teiste seast, kuid palju enam kiindus tema pilk ilusasse Siioni tütresse, kes hirmunult oma vana isa käsivarrest kinni hoidis.
Rebekka välimust oleks võinud tõepoolest Inglismaa kõige suuremate iludustega võrrelda, kuigi hindajaks oleks olnud prints Johanni taoline peen asjatundja. Tema kuju oli haruldaselt sümmeetriline ja seda täiendas veel mingisugune hommikumaa ülikond, mida ta oma sugurahva naisliikmena kandis. Kollasest siidist turban hakkas hästi tema tumedavärvilist näonahale. Tema silmade säravus, tema kulmude tore kumerus, tema hästi vormitud kongnina, tema pärlitena valge hambad ja tema rikkalikud mustad juuksed, mis üksikute käharate lokkidena korraldatult ilusale kuklale ja rinnale lan-
84
