Iisraeli laste vastu on palju väiksem kui Inglismaa natsareenlaste oma.“
Lugemise ajal valitses Isaak enda üle ja algas alles pärast seda jällegi oma idamaalisi kurbusavaldusi, karistades oma riideid, riputades omale tolmu pähe ja hüüdes: „Mu tütar! Mu tütar! Liha mu lihast ja luu minu luust!“
„Võta oma julgus kokku,“ ütles rabi, „sest see kurvastamine ei aita midagi. Pane vöö oma vööle ja otsi see Cedricu poeg Wilfred üles. Ehk võib ta sind aidata kas nõu või jõuga, sest noormees on Richardi, natsareenlaste nimetuse järele Lõvisüda, armualune ja sõnumed näivad kindlad olevat, et see on kodumaale tagasi tulnud. Võimalik, et Wilfred temalt kirja saab, mis neid vereinimesi, kes oma nimega templit rüvetavad, keelab oma jumalakartmata tegusid edasi tegemast.“
„Mina otsin ta üles,“ ütles Isaak, „sest tema on hea noormees ja temal on Juuda vangipõlve vastu kaastundmust. Aga tema ise ei või sõjariistu kanda ja kus oleks mõni teine kristlane, kes läheks võitlusse Siioni pärast?“
„Sa räägid nagu mees, kes paganaid ei tunne,“ ütles rabi. „Kullaga ostad sa nende vapruse, nagu oled ostnud iseenda julgeolekugi. Ole julge ja mine otsi see Wilfred von Ivanhoe üles. Ka mina lähen ja talitan, sest oleks suur patt sind sinu hädas maha jätta. Mina ruttan Yorki linna, kus on koos nii mõnigi tugev mees ja sõdur, ja ära karda, küllap ma juba kedagi leian, kes valmis on sinu tütre eest võitlema, sest kuld on nende Jumal ja varanduse eest pandivad nad niihästi maad kui ka elu. Tahad sa need lubadused täita, vend, mis ma sinu nimel teen?“
„Kindlasti, vend,“ ütles Isaak, „ja kiidetud olgu Jumal, et ta mulle mu hädas trööstija saatnud. Siiski, ära täida nende nõudmist jala pealt, sest küllap sa näed, et sel neetud rahval on viisiks naelu nõuda ja untsidega rahulduda. Kuid tee nagu sa näed, sest mina olen selles asjas arust ära, ja mis annaks mulle kõik mu kuld, kui hukkuks mu armas laps.“
422
