Isaak langes hirmu pärast kössi ja vaikis.
„Ja mis saan ma kõige selle tagatiseks?“ küsis prior.
„Kui Isaak teie vahetalitusel oma soovi täide saadab,“ ütles röövel, „siis vannun ma püha Huberti nimel, mina vastutan selle eest, et ta määratud raha heas hõbedas maksab, või muidu õiendan ma arved temaga nõnda, et tal kergem oleks maksta olnud kas või kakskümmend korda rohkem.“
„Hea küll siis, juut,“ ütles Aymer, „kuna ma selles asjas vahele pean astuma, siis luba oma kirjutustahvlit tarvitada. Siiski pea: ennemini oleksin ma valmis kakskümmendneli tundi paastuma kui sinu sulge pihku võtma — aga kust leian ma teise?“
„Kui teie püha südametunnistus võiks juudi kirjutustahvlit tarvitada, siis sulgedega leiaksime juba nõu,“ ütles vabamees; ja oma vibu vinna tõmmates saatis ta noole ülelendava metshane pihta, kes oma suguvõsa pika rea juhina Holdernessi suure ja kauge soo poole tõttas. Läbilastuna langes lind maha.
„Prior,“ ütles vabamees, „siin on sulgi küllalt, et kõiki Jorvaulx’i munki lähema saja aasta peale varustada, kui nad mitte kroonikaid ei mõtle kirjutama hakata.“
Prior istus maha ja kirjutas kerge vaevaga Brian de Bois-Guilbertile epistli valmis ja kui ta selle hoolega kinni oli pitseerinud, andis ta tema juudile, öeldes: „See on sulle kindlaks saatjaks Templestowe pretseptooriumisse ja ma arvan, et ta sul aitab ka tütre vabastada, kui sa temaga ühendad head pakkumised, sest ole kindel, tubli rüütel Bois-Guilbert kuulub niisugusesse vendkonda, kes mitte midagi muidu ei tee.“
„Hea küll, prior,“ ütles pealik, „mina ei taha sind enam kauemaks kinni pidada, kui aga ainult niipalju, et sa võiksid maksutähe kuuesaja krooni peale valmis kirjutada juudile, kelle ma oma kassameistriks vastu võtan; peaksin mina aga kuulma, et sina selle summa tasumises temale raskusi valmistad, siis, püha neitsi Maria nimel, põletan ma su kloostri
362
