kuuldavale, mis hüüdis: „Kuhu jääb see laisk preester? Püha Compostella nimel, ma teen temast märtri, kui ta siin ümber kolab, et minu teenijate seas äraandmist õhutada.“
„Kui hea prohvet on halb südametunnistus!“ hüüdis Ulrica. „Ent ära pane teda tähele, välja ja oma rahva juurde! Laske oma saksi sõjakisa kuulda, laulgu nad oma Rollo sõjalaulu, kui nad tahavad, kättemaks saadab seda.“
Nõnda rääkides kadus ta kõrvaluksest, kuna Reginald Front-de-Boeuf ruumi sisse astus. Cedric sundis end kõrgi paruni ees kummarduma, kes vastas tema viisakuse kerge peanikutusega.
„Teie pihtimine kestis kaua, isa, kuid seda parem neile, sest see sündis viimast korda. Valmistasid nad surmale vastu?“
„Mina leidsin nad,“ ütles Cedric oma kõige paremas prantsuse keeles, „kõige halvema ootuses juba sellest silmapilgust saadik, kus nad teavad, kelle võimusesse nad on langenud.“
„Aga kuidas see on, härra munk,“ ütles Front-de-Boeuf, „sinu keelel on saksi maik.“
„Mind kasvatati püha Witholdi kloostris Burtonis,“ vastas Cedric.
„Soo,“ tähendas parun, „kuid teile oleks parem, kui oleksite normann, ning parem oleks see ka minule, kuid hädal pole käskjalgades valikut. See püha Witholdi klooster Burtonis on öökulli pesa, mille peaks hävitama. Varssi tuleb päev, kus mungakuub saksilasi sama vähe kaitseb kui raudriiegi.“
„Jumala tahtmine sündigu,“ ütles Cedric vihast väriseval häälel, mida Front-de-Boeuf pidas hirmu tunnuseks.
„Mulle tundub,“ ütles ta, „sa näed juba vaimus meie sõdureid oma refektooriumis ja õllekeldris. Kuid loobu korraks oma pühast ametist ja tee midagi muud, siis magad sa oma mungakambris sama kindlasti nagu tigu oma karbis.“
„Avaldage oma käsk,“ ütles Cedric surutud meeleliigutusega.
273
