Lehekülg:Ivanhoe Scott-Tammsaare 1926.djvu/153

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Inglise kroonile kaasa saatuslikud tagajärjed Iirimaal. Seda Johanni iseloomulikku läbematust tuleb silmas pidada, kui tahetakse mõista tema järgnevat teguviisi täna õhtul.

Esiti mõistuse külmal silmapilgul tehtud otsusele vastavalt võttis prints Johann Cedricu ja Athelstane suure viisakusega vastu ja avaldas ilma vähemagi meelepahata oma otsekohest kahetsust, kui leedi Rowena mitteilmumise põhjuseks tema haiglus esitati. Cedric ja Athelstane olid mõlemad vanaaegses saksi riides, mis iseendast sugugi inetu polnud ja praegusel korral kallist materjalist valmistatud, kuid mis lõike ja välimuse poolest teiste võõraste kehakatteist sedavõrt erines, et prints endale Waldemar Fitzurse ees suureks teenuseks pidas, kui ta enda üle valitses ja oma külaliste tema arvates naeruväärseid riideid nähes kohe naerma ei pahvatanud. Kuid kainema mõistuse otsustamisel oli saksilaste lühike ja kitsas kuub ning pikk mantel ilusam, sama ka otstarbekohasem kehakate kui normannide oma, kellel aluskuueks oli mingisugune lai särgi taoline või voorimehe kuue moodi vammus ja selle peal sedavõrt kitsas mantel, et ta oma kandjat vihma ega külma eest ei varjanud, omades ülesandeks ainult niipalju nahka, kalliskive ja tikandusi endale kuhjata, kui rätsepa leidlikkus sinna suutis mahutada. Keiser Karl Suur, kelle valitsuse ajal see kehakate esimest korda ilmus, näis tema ebakohasust täiel määral mõistvat. „Taeva nimel,“ ütles ta, „milleks see lühike mantel? Asemel ei kata ta meid, sadulas pole ta meile vihma ja tuule varjuks ja istudes ei anna ta kaitset meie jalgele niiskuse ja külma eest.“

Kuid keiserliku meelepaha peale vaatamata kestis nende lühikeste mantlite kandmine kuni kirjeldatava ajajärguni, iseäranis Anjou suguvõsa printside juures. Nõnda olid nad ka prints Johanni hoovkonnas üldiselt tarvitusel, kuna sakside pikkade mantlite üle irvitati.

Laud, mille ääres võõrad istusid, ägises maitsvate suupistete all. Hulk kokki, kes printsi tema teekondadel saatsid, olid kogu oma kunsti kokku võtnud, et kõige harilikumaid toite erinevais vormides lauale anda, ja olid selles samuti


153