ei arwa, nagu Eestlased enne ristiusu siia jõudmist. Et need seletused meile mitte selgeks ei jõua teha, miks see kalender mitte Eestlaste oma ei wõi olla, siis ei ole meil asja teda wõeraks pidama hakata. Mitmest Soome-Eesti sugu rahwastest, näituseks Jürjanidest, teame, et neil oma kirjatähed 50) on olnud, milledega nad mitmesuguseid asju üles tähendasiwad. Ka Eestlastest ütleb Hupel 51): Nad mõistawad imekspanemise wäärt osawal wiisil keppide ja pulkade peale sadasuguseid asju ülestähendada ja alal hoida. Mis märkide waral tähendasiwad nad neid sada sugu asju üles? Kas need ei olnud wahest niisama sugused märgid, nagu nende kalendris nädala päewad üles on tähendatud?
Weel üks asi räägib selle eest, et Soomesugu rahwad ja wahest ka Eestlased kirjatähti on tunnud. Kuulus Soome uurija Castrén 52) leidis kaugelt Siberimaalt Minusinski maakonnast 53) Soome sugu rahwaste haudadelt hauakirju kiwide sisse raiutud. Pärast Castréni surma on prof. Aspelin 54) neid haudasid ja hauakirju uurimas olnud. Kirjad on koguni iseäralised ja wõerad. Aspelin on 4 niisugust haua kirja 848 tähega ära joonestanud ning ühes toonud. Nende seas on 43 isesugust märki. Mõlemad uurijad on selles kindlas arwamises, et need Soome sugu rahwaste hauad on ning rehkendawad nende wanadust 3000 aasta peale. Aspelinile on weel mag. Appelgren appi läinud. Kui nad nende kirjade saladused kord kätte saawad, siis wahest saame kuulda, kas meie esiwanematel on kirjatähti olnud wõi mitte ja kas nad on mingil wiisil oma mõtteid kirja panna oskanud
