Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/88

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

paat peastis enese randa, kuna kõik teised, kes wistist seda tähte ei näinud, merel hukka saiwad 35). Niisuguse julgusega tunneb Saarlane ka ühest ainsast tähest oma seisukohta! Taewa tundmisega õppis pagana aja Eestlane ka juba ilmasid õigeste ette nägema, mis niisama meie ajani on kestnud. Rahwal on hulk teadusi ilmade kohta ja palju neist on äranägemise peale põhjendatud ning on sellepärast kaunis õiged ning käiwad uue aja teadusega ühte 36).


32. Kirjakunst.

Kirjutamise kunsti tundmist ei ole Eestlaste juurest leitud, wähemalt ei ole sellest kuskil ajaraamatus räägitud. Ka see jääb meile seletamata, kuidas Rooma keiser Theodorich suur 5. aastasaja lõpul Eestlastele kirja 37) kaasa andis, kui nad kirjutamise kunsti ei tunnud? Natuke selgust selle pimeda asja sisse toob meile wana Saarlaste kalende38), kust kirjamärkisid leiame. See imeline kalender on pagana aja pärandus. Juba wanemad ajaloo kirjutajad 39) on sadade aastate eest teda rahwa käes näinud. Tema tundemärk, mis ta suure wanaduse kui ka selle eest räägib, et ta kellegi teise Europa rahwa oma ei wõi olla, on ta aruldane aasta ärajagamine 13 kuuks. Kellegil teisel rahwal ei ole 13 kuud aastas. Kaldea rahwal oli wanast 11 kuud ning Greeklastel koguni 19 kuud 40). Mehhikanlastel oli see arw otse ümber pöördud. Nemad arwasiwad aastas 28 kuud ja kuus 13 päewa 41). Kust wõtsiwad nüüd Eestlased oma 13 kuulise aasta,