jao selle aja haridust ühes ja laiendas silmaringi. Merewaigu pärast otsisiwad kauged lõunapoolsed rahwad 24) Eesti ranna üles ning tegiwad tutwust ja sõbrust Eestlastega 25), sest et wägiwallaga kaubariisumiseks kaupmeestel jõudu ei olnud. Isegi wägewad Rooma keisrid pidasiwad nendega sõbrust 26) ning wahetasiwad kirjugi 27). Rikkust — suuri loomakarjasid 28), kallid kasukaid 29) ja metsloomade nahkasid, hõbedat 30) ja kulda 31) leiame nende juurest juba pagana ajal.
31. Tähe teadus.
Kauged meresõidud tõiwad nagu iseenesest mõista, hea jao ilmade tähelepanemist ning täheteadust ühes. Inimesed lageda mere peal oliwad sunnitud taewa tähti tähele panema ja nende seisu järele oma teed seadima. Tähtis taewas oli ju öösel nende ainus teejuht ning seda teejuhti tundsiwad nad wäga hästi. Kelch 32) ütleb imekspanemisega, et Eestlased täheteaduses kaugemal oliwad, kui seda uskuda wõiks 33). Palju tähtede ja tähekujude nimesid 34) on weel tänapäewani suust suhu elanud ning wanad inimesed rehkendawad weel praegugi tähtede seisusest aega ja kohta. 70 aasta eest oliwad kord mitmed Saarlased, kes hulga paatidega merel kalu püüdmas oliwad, ööseks merele jäänud ja rahulikult magama heitnud. Õhtul oli ilus ilm olnud, aga öösel tõusis häkiste kange torm ja lume sadu ning kui mehed ärkasiwad, ei näinud nad enam kuskill endid peasta. Ühe lootsiku seest oli üks kalamees kord ühte tähte wilgatama näinud, mille järele ta kohe teadis, kus rand seisab. See
