koormat 13) kiwa waja oli. Ja niisuguseid linnasid oli igas kihelkonnas wähemalt üks 14). Teine suur töö on sildade ehitamine põhjatumatest soodest läbi linnade juurde 15) ning maanteed 16) kindlal maal. Teed läbi soode oliwad enamiste tamme pakkude 17) peale tehtud, mis otseti maa sisse oliwad löödud.
Saarlased ja ranna-Eestlased ehitasiwad ise enestele laewad, milledega nad kauged mered läbi sõitsiwad 18). Oma ehituse wiisi poolest oliwad nad kahesugused: sõja- ja kauba ehk rööwlaewad 19). Sõjalaewu oli neil sadade kaupa. 1211 aastal kaotasiwad Saarlased ja Ranna Eestlased Koiwa jões 300 suuremad sõjalaewa 20) ning 4 aastat pärast seda kuuleme neid jälle 200 laewaga 21) Sakslaste wasta sõtta minema.
Oma aja haridusest wõib üksi see rahwas täitsa ilma olla, kes metsades ehk niisugusel maal elab, kus ta teiste rohkem haritud rahwastega kokku ei puudu. Eestlased elasiwad aga mererannal ning pidiwad wõerastega kokku puutuma, kui neil selleks ka tahtmist ei oleks olnud. Aga nende oma kasu juba pidi neile seda soowitawaks tegema, sest wõerad maksiwad nende kauba eest head hinda. Pealegi käis wana-aegne suur hommikupoolne kaubatee (Austurweg) Eestlaste ja Liiwlaste maalt läbi Hommikumaale 22). Skandinawlaste ja Byzanzi linna wahel oli elaw kaubaühendus, nii et kõik Skandinawia ja teiste põhjamaarahwaste kaupmehed, kes Wahemerd kaudu hommikumaale ei tahtnud reisida, Düüna jõe kaudu oma asju ajasiwad 23). Nendega puutusiwad Eestlased kokku maal ja merel ning läbikäimine wõerastega tõi isegi mõista ka oma
