Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/82

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

laupäewa ja pühapäewaga. Pühapäew oli pagana ajal tuttaw 7) ja wõeti ristiusu nädala püha nimeks.


29. Suuremad pühad.

a. Tähtsamaid pühasid aastas oli neli. Sügisel kui ööd kõige pikemad ja pimedamad, pühitseti hingede aeg8), mis 9 päewa kestis 9). See oli tõsine leina aeg. Igal pool walitses waikus. Sel ajal lasti surnute hinged iga aasta kord igawast warjuriigist maanalast maa peale omaste juurde. Kõik inimesed jäiwad tubadesse, keegi ei teinud tööd ega läinud kodust wälja. Põrmandule laotati hõled maha, et astumine ehk mõne asja kukkumine kolinat ei teeks, ja kõneldigi waikse healega, sest armsad kadunute hinged tahtsiwad ju oma waikses järelemõtlemises eksitamata olla. Ka kardeti müristamise jumala 10) wihaseks saamist, kui mitte waikselt ei elatud. Sai ta hingede käest kuulda et maa peal kära on tehtud, siis saatis ta tulewal suwel müristamist ja wälku kätte maksma. Sellepärast katsuti sel ajal wõimalikult wagusi elada ning hingede jaoks pandi sööki ja jooki wälja et nad inimestega rahul wõiksiwad olla ning toonela walitseja ette kaebdusi ei kannaks.

b. Ühtlasi peeti see püha müristamise jumala Kõo auuks, keda wistist ka Jõuks ehk Jõuluks nimetati 11). Mõnel pool, näituseks Wirumaal, hüüti seda püha Jõu-pühaks ning peeti weel sel aastasajal Jõu-õhtuid 12). Et see püha ristiusu Kristuse sündimise pühaga pea ühe aja sisse langes siis on sellele endisest pagana aja Jõu pühast ka weel nimi jäänud.