ära kadus. Nad olwad ju ka inimesed, toored ja halastamata — oma aja truud lapsed.
15. Sõjariistad.
Eestlaste sõjariistad oliwad wäga lihtlabased ja osalt puudulised 18). Kõige pealt tarwitasiwad nad odasid 19) ja piikisid, ammusid ja noolesid 20) ning ligemalt sõdides mõõkasid 21), sõjanuiasid 22), waenukirweid (ehk taperid 23), kilpisid 24), lippusid 25), ahingid, wardasid, wikatid, tuurasid 26) j. n. e. Odasid on nad wäga suure jõuga mõistnud wisata, nii et waenlaste kilbid nende hoopide wastu ei jõudnud seista 27). Wanema aja sõjariistad oliwad kiwist, mis 8. aastasajast peale metallist sõjariistadele maad andsiwad 28). Sõjanuiad oliwad tugewast raskest puust raud rõngaid ja naelu täis 29). Mõegad ja noad kanti nahk tuppede sees, mis brongsi plekiga uhkeste ära oliwad ehitatud 30) ning nuga rippus ahelatega puusa peal 31). Kilbid oliwad puust ja walged, nii et malewa liikumine kaugele paistis 32). Ka raud riided ja raud kübarad ei olnud Eestlastel tundmata. Kui Ümera jõe kaldal suur lahing Sakslaste wastu ära peeti, nähti Eesti malewast palju raud riideid ja -kübaraid hiilgama 33). Kiwipildumise masinaid tundsiwad Eestlased enne Sakslaste kokkusaamist ainult pealse kaudu. Nendelt õppisiwad nad niisuguste masinate tähtsust tundma, milledega nende laewade ja linnade peale kiwa pilluti. Juba 1215. aastal sõdiwad Eestlased Sakslaste wastu kiwipildumise masinatega, mida nad ise teinud 34). Alles 1222 nägiwad nad Warbolas Daanlaste kiwi
