Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/46

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

Selle Liiwi seaduse järele seisab naisterahwas nii suure auu sees, et see, kes teda teotab, pea kaotab 85). See seadus annab Liiwi naisterahwastele oma aja kohta auuwäärt seisukoha, mis niisama ka Eesti naisterahwaste kohta sünnib, nagu eespool juba nägime. Et Eestlastel aga pagana ajal juba oma kaunis õiguse tundmine oli, paistab sellest wälja, et Saksad wanemaid talumehi oma kohtute juurde mõistuse arwajateks 86) wõtsiwad, et need wana maa kombe järele 87) mõistust teeksiwad. Ainult nii palju on Russow oma kroonikas 88) tähendanud, et Liiwimaa talupojad weel 4. aastasaja lõpul wana pagana aja wiisi järele ise kurjategijatele ilma kohtuta kätte maksnud, mis nad ära teeninud. On keegi teise maha löönud, siis löönud surnu omaksed tapja seal samas kohas ilma kohtuta maha. Kui teda kätte ei saadud, siis makseti mõrtsuka tööd tema lähematele omastele kätte, kui need ka imewad lapsed hällis oliwad. — Skiitide ja Mongolide juures oli sarnane seadus, kuna riigi kurjadegijad wiimaseni liikmeni pidiwad surema 89), üksi naisterahwad ei seisnud selle trahwi all. — Kohtumõistjateks oliwad wistist wanemad, nagu ajaraamatute kirjutajad tõendawad, et pagana Liiwlaste kuningad oliwad ühtlasi ka kohtumõistjad 90).