linna walli ehitamiseks 60480 koormat kiwa tarwis olnud. Need numbrid jääwad kohe weikseks, kui selle peale waatame, et sisimene wall ka kiwidest allespõhja peal seisab, mis meie rehkendamata jätsime, ning et terwe linna ise kiwidest kokku on kantut. Nii palju kiwa on wähemalt ühe weikse walli juurde ära kulunud — missugused arwud saame siis, kui ühe suurema maalinna wõtame! 80) Ja niisuguseid maalinnade rususid on juba ligi 100 üles leitud. Neid on pagana aja Eestlased ammu enne Sakslaste siiatulekud ehitanud, et seal waenlaste eest julged wõiks olla. Nende kõrget wanadust tunnistab ka see, et nende wallid mitte lubjaga müüritud ei ole, waid kiwide kinni pidamiseks ainult sawi on tarwitatud 81). Müüri tegemise kunst ei olnud Eestlastel aga mitte tundmata. Uuemate linna wallide juures 82) on lubja tarwitamist leitud. Ka ei ole wallimüürid seina moodi järsud, waid häkilise mäe külje moodi libamisi. Walli ees seisis weel sügaw kraaw, mis oma ajakohta niisuguse linna waenlaste wastu kaunis kindlaks tegi. Kui sõda lahti läks, koguti ümbert kaudu maalt kallim wara, naised ja lapsed linna ning mehed astusiwad sõjariistade all waenlase wastu. Rahu ajal elasiwad nendes wistist üksi wanemad.
13. Seadus ja kohus.
Seadusest ja kohtupidamisest on meil wäga wähe sõnumid — Eestlastest pea mitte sugugi. Üksi Liiwi wanast seadusest 83) on mõned punktid Liiwi Rüütliõigusesse 84) üles wõetud ning sel wiisil alal hoitud.
