– 37 –
6. Wõeraste sõnumid Eestlastest.
a. Wanad Greeklased ja Roomlased tundsiwad Läänemere kallastel elawaid rahwaid juba mittu sada aastat enne Kristuse sündimist ja kirjutasiwad neist mõndagi üles. Neid meelitas seie merewaigu otsimine, mida Läänemere rannarahwad merest wälja tõiwad. Juba Sparta kuninga Menelaose elumaja ehitas muude kalliste asjade seas ka merewaik (elektron) 56), mis ta Wönitsialaste käest saanud. Menelaos elas 11. aastasajal enne kristliku ajaarwamist. Seega tundsiwad Wönitsia laewamehed juba nii wanal ajal Läänemerde, Kuura ja saaremaa randa. Nende suust kuulsiwad teised rahwad muinasjutulisi sõnumid merewaigu maast, mis kõige kardetawamaks ja hädaohtlikumaks 57) ilma nurgaks tehti. Kui Aleksander Suur Wönitsia maa ja rahwa ära wõitis ning tema kauplemise kaotas, siis hakkasiwad teised wahemere sõitjad seda maad otsima, kust Wönitsialased nii kallist kaupa oliwad toonud, mida kullaga üles kaaluti. Sel wiisil saiwad julged Greeka meresõitjad reisilusti, ning nende järele ka Roomlased.
b. Suure kiitusega kõnelewad neist Greeka ja Rooma laulikud. Orpheus 58) peab merewaigu-maal elawat rahwast üliõnnelikuks, kes wäga wanaks elada ning ilma elumuredeta oma eluõhtule jõuda. Ta laulab: 59)
„Rohtude keskelt tärkab neil mesimagus toit,
Ambrosia kastest teewad nad jumalail' jooki.
Nooruse armas õhk lehwib kõikide näost,
Alati särab õnn ja rõõm kõikide silmis.“
d. Pindar 60) laulab neist 5. aastasajal enne Kr. „Nende piduliste söömaaegade ja nende rõõmsa laulu
