Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/32

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 32 –

ei jäänud mitte orjadeks, waid saiwad naisteks. Niisugust abielusse heitmist tuli kõige rohkem ranna-Eestlaste ning Saarlaste juures ette, kes selle läbi tugewateks ja ilusateks inimesteks tänapäewani on jäänud 24).

b. Igal abielu-mehel oli wistist üks naine ja naisel üks mees. Mitme naise pidamist, nagu see Juutide, Türklaste ja palju teiste paganate juures wiisiks oli, ei tuntud 25). Need, kes hea meelega ütelda tahawad, et Eestlastel mitme naise pidamine wiisiks on olnud, wõtawad paawsti Innocenz III. kirja tõenduseks, mis see 1199 piiskop Albertile Liiwimaale saatnud. Selles kirjas olla paawst piiskopile ütelnud, et ristiusku heitnud paganad pidada endid oma naistest lahutama, sest et ristiinimestel ei kõlbawad mitud naist pidada. Nii ei ole paawst Innocenz III. aga mitte kirjutanud. Tema kirjas 26) on seda üteldud, et paganatel wiisiks olla liig ligidalt sugulasi naiseks wõtta, mis ristiusu seadus mitte ei lubada, siis pidada niisugused abielud lahutatud saama, kui nad ristitud on. Et aga selle läbi paganaid mitte ristiusu wastu üles kihutada, siis lubab ta neid, kes endid sugugi lahutada ei taha lasta, paari jääda, aga käseb piiskoppi hoolega selle üle walwata, et need, kes juba ristitud on mitte enam nii ligidalt sugulastega, nagu wenna naised, wendade ja õdede lapsed, paari ei heidaks. — Sellest paawsti kirjast ei leia meie mitte et paganatel meie maal mitu naist oleks olnud.

d. Abielu oli puhas ja püha. Selle rikkujad põletati elawalt ära ja nende tuhk pillati tuule kätte 27) laiali ehk wisati teelahkmete peale, kust teekäijate jalad ta iga ilma kaare poole laiali kandsiwad. Ajaraamatu