Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/224

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 224 –
57) Kui ükskord Karthago laewamehed nägiwad, et üks Rooma laew nende järele läbi Gibraltari merekitsuse Atlandi merde julges sõita, ajas ta oma laewa meelega niisuguse koha peale, et Rooma laew järele tulles rahnude otsa jooksis ja hukka läks.
58) Greeka muistse aja laulik.
59) Orpheuse laul Argon. 1112—1116.
60) Pindar, esimene Greeka tundelaulude luuletaja 521—441 enne Kr. laulab ühes oma kuulsas laulus Pythos Delfi wõidust ning põhja maast (Pytho X, 55—68).
61) Apollon oli Greeklaste teaduse ja kunstide jumal, kes ülema jumala Zeusi tahtmist inimestele orakli läbi teada andis.
62) Eestlased ja Liiwlased ehitasiwad oma ohwri elajad pärgadega ära. Merkel, Wanem Imanta, ümber pandud ja ära trükitud Oma Maas 1887 166, 205, 253, 284, 213, 343. Linde, Imanta und Kaupo. I.
63) Eestlased pidasiwad suwel kõige pikematel päewadel suurt rõõmu püha (waata alamal pühade all), ning laulu ja mängu tehti küla kiigedel ning õitse tuledel.
64) Wile pill peab Eestlastele juba wäga wanast saadik tuttaw olema, sest Kalewipoja laulus tuleb see pill juba ette. Blumberg, Quellen und Realien des Kalewipoeg lk. 74.
65) Nemesis — kehastatud õiguse tundmus, kes õnne liig suureks ei lase minna. Pindar, Pytho X, 55—68.