Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/218

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 218 –
nende sõnumid lähewad sellega ühte, mis Karamsin ja Voigt meile toonud, waata täh. 8.
11) Truusmann, Oma maa 1887, 203. Põlluharimise on Eestlased Wenelastele õpetanud, sest sõna поле on Eesti sõnast põld wõetud, otsustab Truusman oma Maas 1887 lk. 137.
12) Strinnholm, Vikingszüge der alt. Skandinavier, I. jagu 254—264. — Schlözer, Allgemeine nordische Geschichte 304, 439, 441, 442, 462.
13) Das Inland, 1861, nr. 5, Der Tempel des Jumala.
14) Strinnholm, Vikingszüge I, 259.
15) Eisen, Ennemuistsed kujud 33. Kalewipoeg V, 731, XIX, 398.
16) Kalewala, Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia, Helsingissä 1887. Eeskõne V.
17) Tacitus tõendab seda oma Germanias. Waata täh. 10 ülemal.
18) Muidugi on seda wõimata tõeks pidada. Millest need mehed räägiwad, ei ole wistist praegused Eestlased, waid need rahwad, kes enne Eestlasi Balti mere ääres elasiwad.


Kodune elu.
 1) Läti Hindrik 15, 7. 20, 6. 23, 9 räägib ilusatest küladest ja suurtest majadest, mille katusetel kui kindlustest waenlaste wastu sõditi.
 2) Kõik Eestlaste müürid on ilma lubjata tehtud. Kiwid pandi mulla ja sawiga müüriks kokku. Sel wiisil tehtud müürid ei läinud mitte seina