suur kartus peale, et nende tee kinni saab pantud ja et nad paganate käest enam ei pease. Nüüd algas kibe wõitlemine. Eesti laewamehed tegiwad oma laewade peal kuiwast puudest ja elaja raswast suured tuled kõrgete raamide peale, kust nad waenlaste laewade peale üle wee saadeti. Waenlaste laewad oliwad kõik ühte seotud, et sel wiisil paremine wastu panna. Kange tuul tõi tule nende laewade poole ning oleks nad põlema pannud, kui tuul mitte häkiste ära ei oleks pöörnud. Tulekahju ei olnud enam nii wäga karta, aga nüüd oliwad nad sadamas kinni. Ühe kipperi targa nõuu peale lasksiwad nad ankrud kaugele merele wiia ning laewad tühjendada ja siis üle madalate kohtade wälja wedada. Sel wiisil peasiwad nad seekord kõige suuremast kimbatusest. Kolm nädalat pididiwad nad aga weel paigale jääma, sest tormid oliwad wahet pidamata wäga suured. — Roomast tuleb Albert suurte õigustega tagasi, mis paawst talle Liiwi ja Eesti maa üle annud. Kontsiliumi wõi nõukogu peal oliwad 400 patriarchi, kardinali ja piiskoppi ning 800 abti koos. Nende ees kinnitas paawst Riia piiskopi Albertile uuesti seda õigust, ristisõitjatele pattude andeksandmise täheks risti wälja jagada, kes Liiwi ja Eestimaa paganate wastu wõitlema lähewad. Uue julguse ja rõõmsa südamega tuliwad Liiwi ja Eesti piiskopid tagasi pooleli jäänud wõitmise tööd täiesti ära tegema.
83. Eestlased kahe tule wahel.
Kui jõulupühad 1215 mööda oliwad jõudnud, kogusiwad Sakslased kõik orduwennad, krahw Burchardi
