Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/168

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

neile põlewad plangid ülewelt kaela. Tuli lõpeb ära, wastased seawad järgmisel hommikul endid uuesti wõitluse tarwis. Aga Eestlaste weike hulk linnas oli juba kaunis kokku sulanud, surnukehad täitsiwad maad, pea kõik oliwad haawatud, wee puudus oli nii suur, et õnnetumad linna kaitsjad ära hakkasiwad nõrkuma. Kuuendamal päewal pakkusiwad Sakslased neile rahu, kui nad ristiusku wastu wõtawad. Et muud nõuu enam üle ei jäänud, siis lubasiwad nad ristiusku selsamal wiisil wastu wõtta, kui Lätlased ja Liiwlased.

Sellega lõppis werine sõda. Kaks orduwenda oliwad Eestlaste kätte wangi langenud. Ühes talumajas wangis ei tohtinud keegi neile süia ega juua wiia, kuna Wilimes oma naise Emega neid salaja hästi toitsiwad. Kui nad pärast lahti peasesiwad, jätsiwad nad Wilimesi tänupalgaks ilma kümnese maksuta.


76. Eestlased Ümera jõel.

Eestlaste poolt oli jälle sõnum Sakslaste kõrwu tunginud, et nad Riia linna ära tahta häwitada. Saadeti kuulajad wälja, need kuulutasiwad sedasama. Kohe wõtsiwad Sakslased oma mehed kokku ning tuliwad Sakala maale, kus nad maad ja külad lagedaks rüüstasiwad, naised ja lapsed ning kõik muu wara ühes wõtsiwad. Sakalased kihutasiwad neile Asti järweni järele, lõiwad palju Lätlasi maha ning riisusiwad sealt ühes, mis kätte puutus. Warsti peale nende jõudsiwad Sakala wanemad Lembit ja Meeme ühe teise wäega sinna, läksiwad üle Jimera jõe selle